Väitlus – ajakirjandus: “Me kahetseme kodanikuajakirjanduse populaarsuse tõusu”

See tunniplaan käsitleb klassis toimuva arutelu korraldamist. Eesmärk pole – ja see on väga oluline – korraldada tavapärast arutelu. Väitlus erineb diskussioonist selle poolest, et väitlus on struktureeritud ja sellel on selged reeglid:

• väitlusteema on sõnastatud ettepanekuna, mida mõned kõnelejad toetavad ja millele teised on vastu. Eesmärk pole jõuda kompromissini; üks meeskond võidab ja teine kaotab;
• formaalses debatis (kohandatud klassiruumi jaoks) on kaks võistkonda (jaatus ja eitus);
• väitlejad ei saa valida, millist poolt nad väitluses esindavad. Pooled (jaatus ja eitus) määratakse juhuslikult;
• reeglites on selgelt määratletud, kes, millal ja kui kaua räägib.

Klassiruumis toimuva väitluse jaoks pakume välja järgmise formaadi:

• igal meeskonnal on kolm kõnelejat, kellest igaüks peab 4-minutilise kõne;
• sisuliste kõnede ajal võib vastasmeeskond püsti tõusta ja esitada küsimuse. Küsimusi ei või pakkuda kõne esimese ja viimase 30 sekundi jooksul. Iga kõneleja peab vastu võtma ja vastama vastasmeeskonna ühele küsimusele. Alternatiivina võite pärast iga kõnet jätta 1–2 minutit aega küsimuste esitamiseks: soovitame seda võimalust, kui soovite rohkemaid õpilasi kaasata ja/või kui teie õpilased on avalikus esinemises uued ja neid võivad katkestused hirmutada;
• õpilased, kes ei esita sõnavõtte, löövad kaasa väitluse kohtunikena.

Esimesed kõnelejad (mõlemal poolel) peaksid väitluse üles seadma ja esitama esimesed argumendid. Väitlust üles seades peaks esimene kõneleja lahti selgitama ehk defineerima põhilised mõisted ning panema paika, mille üle arutelu käib (lisateavet vt tunnikavast "Teema analüüs"). Teised kõnelejad peaksid tooma viimase(d) argumendi(d), vastama vastasmeeskonna argumentidele ja tugevdama esimese kõneleja argumente. Kolmandad kõnelejad peaksid analüüsima kõiki argumente, vastama oma vastastele ja ehitama oma argumendid uuesti üles. Teisisõnu peaksid kolmandad kõnelejad andma ülevaate sellest, mis väitluses toimus ja miks nende meeskond võitis. 

Ülejäänud klass peaks osalema väitluse kohtunikena. Nad peaksid tegema märkmeid ja kaaluma jaatuse ja eituse argumente. Juhendage neid olema objektiivsed ja hindama ainult kuuldud sõnavõtte, jättes kõrvale oma isiklikud arvamused ja/või argumendid ja näited, mida nad oleksid väitlejatena kasutanud. 

Kui soovite õpilasi aktiivsemalt kaasata, võite alati kohandada pakutud formaati nii, et see sobiks rohkematele õpilastele, näiteks võtke iga võistkonna kohta 6 õpilast ja laske igaühel neist pidada 2-minutiline kõne. Küsimuste esitamiseks ja vastamiseks võib kasutada ka eraldi õpilaspaari iga meeskonna kohta. Kui olete uudishimulik rohkemate klassiruumis toimuvate väitlusformaatide kohta, soovitame lugeda Melita metodoloogilise juhendi peatükki "Väitlus klassiruumis".

Pärast meeskondade moodustamist peaks neil olema aega valmistuda. Õpilased, kes ei väitle, peaksid väitlejaid abistama argumentide ettevalmistamisel. 

Õpilastel on lubatud argumentide jaoks uurimistööd tehes kasutada õpikuid ja internetti. Kui õpilastel on veel raskusi, soovitame teha rühmatööle pausi ja teha klassina kiire ajurünnak, märkides üles kõik põhjendused, mille abil teemat jaatada või eitada.  

Võimaluse korral peaksid õpilased püüdma argumente ise üles ehitada. Kui neil on raskusi, siis kasutage mõnda allpool loetletud argumentidest, et anda neile ettekujutus sellest, milline võiks olla argument selle teema poolt või vastu.

Jaatus

Definitsioon:

Kodanikuajakirjandus on ajakirjanduse liik, kus teavet edastavad üksikisikud, kes ei ole traditsioonilised ajakirjanikud. See ei hõlma vabakutselisi ajakirjanikke, vaid pigem inimesi, kes tegutsevad mõned täiesti teises valdkonnas. 

Esimene argument: Kodanikuajakirjanikel on kehv informatsioon

Seletus:

1. Selleks, et saada legitiimset teavet ja uurida, peab olema tegelik ajakirjanik. See tähendab, et inimisel on olemas oskused, mis on vajalikud iseseisvaks uurimiseks. Mitte igaüks ei saa otsustada, et hakkab midagi juhuslikult uurima.
2. Lisaks on sageli keeruline leida kedagi, kes oleks nõus teiega rääkima, teile teavet avaldama jne, kui te ei ole korraliku meediaasutuse ajakirjanik.
3. Ajakirjanikud kasutavad tihti keerukaid tehnilisi vahendeid, mis on tavainimeste jaoks liiga kallid.
4. See tähendab, et kodanikuajakirjanikud saavad vähem täpset teavet kui tegelikud ajakirjanikud, mis suurendab valeinformatsiooni ohtu.

Tõestus: 

Enamik suuri lugusid, olulisi avastusi jne on juhtunud pigem suurte meediauuringute kui kodanikuajakirjanduse tulemusel – tegelikult puuduvad head näited kodanikuajakirjanduse kohta. 

Järeldus:

Kodanikuajakirjanike ebatäpne teave võib ühiskonnale väga palju kahju teha ja aidata kaasa valeinformatsiooni levikule. 

Teine argument: Kodanikuajakirjanikel puuduvad toimetajad

Seletus:

1. Traditsioonilisel meedial on toimetajad, kes teevad peamiselt kahte asja: 
   1. kontrollivad sisu ja tagavad selle kvaliteedi;
   2. kontrollivad sisu ja tagavad, et järgitakse ajakirjanduslikke standardeid.
2. Sellel on suur mõju lõpptoodangule – ilma toimetamiseta muutub sisu palju halvemaks. 

Tõestus:

Paljud kodanikuajakirjanikud satuvad vandenõuteooriate ja muu problemaatilise sisu territooriumile. 

Järeldus:

Toimetajate puudumine suurendab veelgi kahju, mida kodanikuajakirjanikud võivad tekitada.

Kolmas argument: Kodanikuajakirjandus levitab relativismi

Seletus:

1. Kodanikuajakirjanikud on, nagu me oleme näinud, kontrolli alt väljas. Seetõttu toodavad nad sageli palju väga vastuolulist sisu, mida nad ise kaitsevad, tavaliselt selgitades, et nende vaatepunktis on midagi, mis teeb selle väärtuslikuks. Sedasi edenevad kodanikuajakirjanikud omakorda ideed, et arvamused ja faktid võivad seguneda: kodanikuajakirjanikud ei oska olla objektiivsed ja sageli segavad neid kahte. 

Tõestus:

Enamik kodanikuajakirjanikke segab oma arvamusi tugevalt kokku mis tahes sisuga, mida nad toodavad. Seda juhtub eriti tihti seepärast, et tavaliselt kajastavad kodanikuajakirjanikud ainult seda, mis neid huvitab ja mille kohta neil on arvamus. 

Järeldus:

Relativism lihtsustab manipuleerimist ja langetab kõigi moraalseid standardeid, mida saavad kõige rohkem kuritarvitada poliitikud ja eliit.

Eitus

Esimene argument: Kodanikuajakirjanike olemasolu soodustab ajakirjanduslikku mitmekesisust 

Seletus:

Paljud pika ajalooga meediaväljaanded tegutsevad sarnaste põhimõtete alusel ning kajastavad sama tüüpi sisu. Kodanikuajakirjanikud keskenduvad sageli juhuslikumatele, kohalikele, tähelepanuta jäänud teemadele, mis soodustab mitmekesisust.

1. Samuti kajastavad nad teemasid teistest vaatenurkadest. Traditsioonilised meediainstitutsioonid esindavad sageli oma eraomanike, tavaliselt väga rikaste inimeste vaateid, mis tähendab, et kodanikuajakirjanikud saavad täita olulist lünka.

Tõestus:

Araabia kevade näitel mängisid kodanikuajakirjanikud ühiskondlikus liikumises olulist rolli, pakkudes sotsiaalmeedia kaudu teavet, mida polnud mujalt lihtne leida. 

Järeldus:

Kodanikuajakirjanikud täidavad olulise lünga meediamaastikul, mistõttu me ei saa neid kahetseda. 

Teine argument: Kodanikuajakirjanikud võivad olla ausamad kui traditsioonilised uudised

Seletus:

1. Traditsioonilistel uudistel on sageli selged eesmärgid:
   1. eraomanduses olev meedia esindab oma omanike seisukohti;
   2. avalik-õiguslik meedia esindab sageli valitsuse seisukohti.
2. Kodanikuajakirjanikel on tavaliselt keeruline oma tööst midagi erilist võita, mis tähendab sageli, et nad võivad olla ausamad kui nende traditsioonilised kolleegid. 

Tõestus: 

On arvukalt näiteid sellest, kuidas traditsiooniline meedia surub läbi varjatud eesmärke, samas kui kodanikuajakirjanikud on palju avatumad oma identiteedi, veendumuste ja motiivide osas: isegi kui nad pole objektiivsed, väljendavad nad seda enamasti avalikult. 

Järeldus: 

Kodanikuajakirjanikud on sageli ausamad kui traditsiooniline meedia, mis tähendab, et me ei peaks neid kahetsema. 

Kolmas argument: Kodanikuajakirjanikud loovad aktiivsema kodanikuühiskonna

Seletus:

1. Kodanikuajakirjanikud on oma kogukonnale heaks eeskujuks. Tavaliselt võtame me teabe saamisel passiivse rolli ja see, et me näeme, kuidas kaaskodanikud aktiivselt teavet edastavad, võib ka meid motiveerida infot teadlikumalt tarbima.
2. Kodanikuajakirjanike publik on tavaliselt rohkem kaasatud teabe saamise protsessi, erinevalt traditsioonilisest meediast, kus protsess on palju läbipaistmatum ja kättesaamatum: seetõttu pole aktiivses rollis mitte ainult kodanikuajakirjanik, vaid ka kogu teda ümbritsevat ühiskond.

Tõestus:

Kujutage ette, et näete oma sõpra, kes kajastab midagi teie kohalikus kogukonnas. Nad käivad ringi, küsivad inimestelt küsimusi ja nende publik hakkab koostööd tegema, võib-olla täidavad nad ise aktiivselt ajakirjaniku ülesandeid, samas kui paljud inimesed hakkavad lihtsalt tähelepanelikumalt jälgima. See on meie soovitud efekt. 

Järeldus:

Isegi kui kodanikuajakirjanike töö on veidi vähem professionaalne, on nende publik palju aktiivsemalt kaasatud – see on kindlasti midagi, mida me tahame.

Toimub väitlus: osa õpilastest väitleb, teised teevad märkmeid ja hindavad väitlust.

1. Kes teie meelest väitluse võitis ja miks? 
2. Mida teeksite ise teisiti?
3. Kas sinu arvamus muutus pärast väitluse vaatamist?