Ajakirjanik üheks päevaks
Selles tunnis õpivad õpilased uudisloo kirjutamise põhimõtete kohta, analüüsivad oma kaaslaste tööd ning arutavad loodud artiklite tugevsute ja nõrkuste üle.
Tunni eesmärgid
- Kirjutamisoskuse arendamine
- Õpitakse objektiivsuse ja subjektiivsuse kohta ajakirjanduse kontekstis
Tegevused
Teooria (10 minutit) - õpetajakeskne
Õpetaja tutvustab teooriat.
Aim: Õpilased saavad esialgse arusaama objektiivsusest ja subjektiivsusest ajakirjanduses.
Harjutus (15 minutit) - iseseisev töö
Õpilased kirjutavad lühikese artikli (u 200 sõna) sündmusest, mis hiljuti koolis juhtunud on.
Aim: Õpilased arendavad enda kirjutamis- ja jutustamisoskusi.
Harjutus (40 minutit) - rühmatöö
Õpilased loevad kõik artiklid läbi ja järjestavad need seejärel rühmades kõige subjektiivsemast kõige objektiivsemani. Rühmad võrdlevad oma nimekirju.
Aim: Õpilased arendavad oma oskust tekste hinnata.
Õpetaja modereerib klassis arutelu, mis käsitleb paika pandud järjestusi ning erimeelsusi, mis õpilastel tekkisid. Üheskoos arutatakse, mis muutis tekstid subjektiivseks või objektiivseks ning kuidas üht sündmust saab näha ja kajastada eri vaatepunktidest.
Aim: Õpilased mõistavad paremini subjektiivsust ja objektiivsust ajakirjanduses.
Võtmesõnad
Nõuanded ja soovitused õpetajale
- See tunnikava on ilmselt eriti kasulik keeletunnis. Kui Te ei õpeta mõnd keelt, siis kulub tunnikava siiski marjaks ära, kuid soovitamine artikli kirjutamise osa jätta kodutööks. Sedasi on klassis rohkem aega põhjalikumaks aruteluks.
- Õpilased peaks jagama väiksematesse gruppidesse, kuid nende suurus võib varieeruda.
Teooria (10 minutit)
Sündmuse kajastamine pole kunagi läbinisti objektiivne – on oluline, et õpilased seda mõistaksid. Siiski peaksime püüdlema selle poole, et meie meediadieet oleks piisavalt mitmekesine, et me ei usuks pimesi ühte subjektiivset seisukohta.
Objektiivsus meedias on oluline, kuna aitab tagada, et esitatud teave on täpne, erapooletu ja õiglane. Kui meediaväljaanded esitavad teavet objektiivselt, on vähem tõenäoline, et nad esitavad teavet, mis on eksitav või teenib teatavat eesmärki. See võimaldab avalikkusel teha esitatud teabe põhjal teadlikke otsuseid. Lisaks sellele aitab objektiivsus meedias edendada usaldust ja võib aidata kaasa demokraatliku ühiskonna tervele arengule. Kuigi see on väärtuslik ja üllas eesmärk, ei pruugi see alati tõeseks osutuda. Seda seetõttu, et isegi fakte võib esitada erinevates kontekstides ja anda neile erinevaid rõhuasetusi, mis moonutab meie arusaama esitatud infost.
Subjektiivsus meedias võib teatud kontekstides olla problemaatiline: selline info on sageli erapoolik või eksitav ning võib põhjustada avalikkuses segadust. Siiski tasub märkida, et meedia subjektiivsus ei ole alati problemaatiline. Mõned meediaväljaanded võivad subjektiivselt esitada teavet osana oma toimetuse seisukohast, mis võib olla väärtuslik viis pakkuda unikaalseid vaatenurki ja arusaamu päevakajalistest sündmustest.
Lisaks sellele on mõned meediavormid, nagu arvamusajakirjandus või juhtkirjad, loomupäraselt subjektiivsed ja mõeldud väljendama kirjutaja või väljaande seisukohti. Sellistel juhtudel, kui meedia märgistab ja esitab teavet arvamuste kujul, ei ole see iseenesest problemaatiline. Seepärast peaks teie arutelu õpilastega tõusma kõrgemale nentimusest "subjektiivsus on halb", vaid pigem uurima subjektiivse artikli kirjutamise põhjuseid, motiive ja eesmärke. Objektiivne tekst, milles on vääralt esitatud faktid, võib teha rohkem kahju kui hästi esitatud arvamuslugu.
Harjutus (15 minutit)
Õpilased peaksid kirjutama lühikese, kahelõigulise artikli nende koolis hiljuti toimunud sündmusest: nad peavad olema sündmusega hästi kursis, et sellest kirjutada.
Õpetaja peaks julgustama õpilasi kirjutama sellest sündmuse aspektist, mis oli rühma jaoks kõige huvitavam, kuid nad peaksid kõik vastama põhiküsimustele, mis moodustavad konteksti: “Kes?, “Mida?”, “Miks?” ja “Kus?”. Nagu soovitustes öeldud, võib selle osa kergesti määrata kodutööks, kuid siis on oht, et mõni õpilane "unustab".
Harjutus (40 minutit)
Peaksite andma õpilastele piisavalt aega selleks, et tekste lugeda ja nendele mõelda. Kui teie õpilased on aeglasemad lugejad, võiksite lühendada kirjutamisaega. Pidage meeles, et õpilased peavad lugema kõiki tekste ja seda teatud määral keskendunult – võib-olla võiksite isegi teha iga teksti järel lühikese mõtteavalduse, et nad saaksid neid üksikasjalikult arutada.
Nelikümmend minutit võib tunduda väga pika ajana, kuid arvestades, et klassi keskmine suurus on sageli üle 20 õpilase, annab see õpilastele vaid veidi üle minuti aega iga artikli lugemiseks ja selle üle mõtlemiseks, kui tahame, et nad saaksid pidada kvaliteetset arutelu iga teksti objektiivsuse järjestamise üle. Õpetaja peaks artiklid kuidagi nummerdama või märgistama, et õpilased saaksid neid järjestada.
NB! Suuremate klasside puhul võib artiklite kirjutamine olla paaristööna tehtud tegevus, et artiklite hulk ei kasvaks liiga suureks.