Huvigrupid 1: huvigruppide tuvastamine meedias

Huvigrupp
1. Töötaja, investor, klient jne, kes on kaasatud ettevõttesse või ostab ettevõttelt ja on huvitatud selle edukusest. (Cambridge Dictionary) 2. See, kellel on osalus ettevõttes. 3. See, kes on kaasatud mingis tegevuses või keda see mõjutab (Merriam-Webster Dictionary)

Erinevate huvigruppide rolli mõistmine konkreetses uudistes (või tegelikult meediakeskkonnas) annab õpilastele põhjalikuma arusaama keerulisest dünaamikast, mis mõjutab meedia sisu, tootmist, levitamist ja vastuvõttu. Erinevate huvigruppide ja nende tähtsuse tuvastamine on oluline oskus, et saada teadlikumaks ja kriitilisemaks meediatarbijaks.

Tunni eesmärgid

  • Õppida meediaartikli sisu, selle tootmise ja levitamise ning vastuvõtuga seotud huvigruppide kohta.
  • Õppida kontrollima ja ära tundma eelarvamusi ajakirjanduses ja meediatarbimises.

Tegevused

Teooria (5 minutit) - Õpetajakeskne

Esitlege õpilastele teooriat

Aim: Õpilased mõistavad huvigruppide definitsiooni ja et erinevatel huvigruppidel on eri astmed huvi, mõju ja võimu.

Näide (15 minutit) - Õpetajakeskne

Kasutades kindlat uudist, kirjeldage õpilastele kuut viisi, kuidas peamiseid huvigruppe tuvastada.

Aim: Õpilased tutvuvad erinevate strateegiatega, mida nad saavad kasutada, et tuvastada indiviide, gruppe või institutsioone, kes on sisuga seotud.

Harjutus (10 minutit) - Rühmatöö

Pooled grupid reastavad eelmises ülesandes tuvastatud huvigrupid selle järgi, kui palju teema neid mõjutab. Teine pool gruppe reastab huvigrupid selle järgi, kui palju võimu ja mõju neil on.

Aim: Õpilased saavad aru, et erinevatel huvigruppidel on eri mõju- ja võimutasandid ning mil määral mõjutavad erinevaid huvigruppe erinevad sündmused.

Arutelu (15 minutit) - Klass

Juhtige arutelu õpilaste saadud kogemuste ja järelduste üle.

Aim: Õpilastel on võimalus avaldada enda arvamust ja võimalikke arusaamatusi.

Nõuanded ja soovitused õpetajale

  • Selle tunni raskusastet saab lihtsasti muuta, määrates õpilastele rohkem või vähem keerulisi artikleid, mille kallal nad peavad töötama. 
  • Artikkel (või muu meediavorm) ei peaks nõudma doktorikraadi tasemel arusaamist teemast, kuid see peaks olema väljakutse - see peegeldab väljakutseid, mida meie meediakeskkond meile kõigile, sealhulgas õpilastele, esitab.

Teooria (5 minutit)

Mis on huvigrupp?

Huvigrupp on mis tahes isik, rühm või organisatsioon, kes on huvitatud, mures või seotud konkreetse olukorra, projekti või otsusega. Huvigrupid võivad olla otseselt või kaudselt mõjutatud tulemusest ning neil on sageli erinev mõjuvõim või olulisus asja suhtes. Teisisõnu, kõik huvigrupid ei ole kõnealuses küsimuses ühtemoodi või võrdselt kaasatud.

Võtame väga lihtsa näite - õpilased lähevad koos sõpradega välja. Huvigrupid ehk puudutatud osapooled on antud juhul üks õpilane, kes võibolla ühineb oma sõpradega, tema vanemad või eestkostjad, kes sageli otsustavad, kui palju lõbu on lubatud, sõpruskond, kes kas saab kasu üksiku õpilase kohalolekust või peab ilma nendeta hakkama saama, ning üldine ühiskond, kellele meeldib noorte harjumuste üle järele mõelda ja neid arutada kõikjal, alates sotsiaalmeediast kuni õhtuste uudisteni. On selge, et mõned neist huvigruppidest on asjaga otsesemalt seotud ja seetõttu on neil tõenäoliselt suuremad tagajärjed, kui üks õpilane saab loa reede õhtul välja minna või mitte.

Uudise kontekstis on huvigrupid erinevad üksikisikud või rühmad, keda kajastatavad sündmused mõjutavad või kes on neist huvitatud. Huvigruppide tuvastamine uudise puhul tähendab, et tuleb kindlaks teha, kellel võib olla seoses uudise teemaga midagi võita, kaotada või anda oma panus. See ei ole lihtne, eriti kuna huvigrupiks on ka see, kes kõnealust uudist toodab, olgu selleks siis kindla sisu loojad või mainekad uudistekanalid.

Näide (15 minutit)

Et asi oleks selgem, kasutame näitena konkreetset uudist ja alustame sellest uudisest, mis käsitleb Euroopa Komisjoni keeldu kasutada TikTok'i töötajate töövahenditest. Kasutame Saksamaa riigile kuuluva rahvusvahelise ringhäälingu Deutsche Welle (DW) aruannet. Otsige seda teemat oma kohalikul DW veebisaidil, et leida aruanne teie kohalikus keeles. 

Käige lühidalt läbi soovitatud artikkel või üks teie valitud artikkel. Seejärel püüdke koos klassiga tuvastada artiklis mainitud puudutatud huvigrupid, kasutades allpool toodud juhiseid, ja tehke märkmeid tahvlile.

1.  Määrake kindlaks põhiteema: Mõistke, millest lugu räägib. Kas tegemist on poliitilise otsuse, sotsiaalse probleemi, äritegevusega, keskkonnda puudutava sündmusega või millegi muuga? Kas see puudutab mitut teemat? Kui jah, siis võivad erinevad teemad olla erinevate huvigruppide jaoks olulised.

2.  Mõelge otseste osalejate peale: Mõelge, kes on loos otseselt seotud või osalevad. Need võivad olla üksikisikud või rühmad, kes on loos kesksel kohal. Näiteks kui uudis käsitleb uut hariduspoliitikat, on õpilased, õpetajad, koolijuhid ja lapsevanemad tõenäoliselt otsesed osalejad.

​​3.  Mõelge kaudsetele osalejatele: Lisaks otsestele osalejatele kaaluge, kas on üksikisikuid, rühmi või institutsioone, kes on asjaga kaudselt seotud. Eelmise näite kohaselt võib avalikkus olla uuest hariduspoliitikast huvitatud, isegi kui nad ise ei ole hariduses (õpilaste või töötajatena) või kui neil on lapsi hariduses. Oluline võib olla arvestada sellega, kuidas hariduspoliitika kujundab ühiskonda pikemas perspektiivis.

4.  Selgitage välja pooldajad ja kriitikud: Otsige rühmi või üksikisikuid, kellel on teema kohta kindlad arvamused. Need võivad olla teatud asja eest seisvad organisatsioonid, valdkonna eksperdid, aktivistid või inimesed, kes on uudises kajastuvate sündmuste vastu.

5.  Hinnake uudise tooni: Kuidas on lood uudise endaga? Kas see kaldub mingi kindla seisukoha poole või annab ülevaate erinevatest vaatenurkadest? Kas konkreetne informatsioon uudiei koostanud isikute, ettevõtete või institutsioonide kohta võib selgitada artikli tooni - näiteks kas tegemist on konkreetsele sihtrühmale või teemale keskendunud sisulooja, eraõiguslik või avalik-õiguslik meediaettevõte või ajakirjanik, kellel on teema suhtes kindel seisukoht?

6.  Tuvastage reguleerivaid organeid ja asutusi: Kaaluge, kas on ametlikke organisatsioone, valitsusasutusi või asutusi, mis mängivad selles küsimuses rolli. Milline on nende seisukoht ja miks?

Tuletage õpilastele meelde, et huvigruppidel võivad olla erinevad astmed huvi, mõju ja võimu. Erinevate huvigruppide äratundmine võimaldab neil saada põhjalikumalt arusaama uudise ümbritsevatest keerulistest asjaoludest ja vaatenurkadest, mis aitab neil kujundada olukorra kohta põhjalikumat arvamust.

Harjutus (10 minutit)

Jagage õpilased rühmadesse (ideaaljuhul kuni 5 õpilast rühma kohta) ja tuletage klassile meelde, et huvigruppidel võivad olla erinevad astmed huvi, mõju ja võimu. Erinevate huvigruppide äratundmine võimaldab neil saada põhjalikumat arusaama uudislugu ümbritsevatest keerukustest ja vaatenurkadest, mis aitab neil kujundada olukorra kohta teadlikumat arvamust.

Paluge pooltel rühmadel reastada varasemas näites tuvastatud huvigrupid vastavalt sellele, kui palju teema neid mõjutab, teine pool aga vastavalt sellele, kui suur on nende võim ja mõju antud küsimuses. Andke neile maksimaalselt 10 minutit aega pingerea koostamiseks.

Arutelu (15 minutit)

  • Arutage klassiga pingeridu. Kas rühmade vahel on olulisi erinevusi? Miks?
  • Kui õpilased loeksid samast sündmusest (nt Euroopa Komisjon keelab TikToki kasutamise töötajate töövahendites) mõnes teises uudisteväljaandes või sotsiaalmeedias, kas nad suudaksid samu huvigruppe tuvastada? Kas huvigruppidele omistataks samasugune olulisus või mõju? 
  • Mis siis, kui allikas oleks YouTube'i kanal, mis on keskendunud tehnoloogiatööstusest teavitamisele? Või Hiina valitsusele kuuluv uudistesait? Euroskeptilise ajakirjaniku artikkel? Kui uudise ettekandjaks oleks ELi entusiast?