Faktikontroll 1: kuidas fakte kontrollitakse?

Faktikontroll ja info paljastamine

Kõik suuremad uudisteagentuurid kasutavad faktikontrollijaid ehk inimesi, kes veenduvad, et nende toodetud sisu – õhtused uudised, ajaleht, dokumentaalfilm – ei sisalda vigu ega valeinformatsiooni.

On ka sõltumatuid faktikontrolliorganisatsioone, nagu Bellingcat või PolitiFact (USA), mis üritavad avastada võltsitud uudiseid, valesid ja desinformatsiooni nii internetis kui ka reaalses maailmas.

Faktikontroll

Erinevate küsimuste uurimine, et kontrollida faktide tõesust. (Oxfordi sõnaraamat)

Tõendite abil teabe ebaõigsusele või äärmiselt eksitavale sisule osutamist nimetatakse info paljastamiseks (debunking). Usaldusväärse ja ebausaldusväärse info eristamine internetis on nüüd, mil enamik noori saab oma uudised internetist, väga oluline oskus.

Stanfordi ülikooli teadlased on näidanud, et professionaalsed faktikontrollijad olid veebipõhise teabe hindamisel kiiremad ja täpsemad kui ajaloolased ja üliõpilased. "Faktikontrollijad loevad külgmiselt, mis tähendab, et nad skaneerivad kiiresti küsimuse alla sattunud veebisaidi sisu, kuid avavad seejärel mitmeid täiendavaid vahekaarte, otsides konteksti ja perspektiivi teistelt veebisaitidelt," selgitab nähtust see uurimistööd käsitlev artikkel.

Need faktikontrollijad ei ole sündinud hüperkriitilise silmaga. Faktikontroll on meetod, mille abil vaadatakse teavet teise pilguga ja esitatakse selle kohta küsimusi. Igaüks võib õppida fakte kontrollima.

Viis küsimust faktikontrolliks

Faktide kontrollimine algab lisaküsimuste esitamisega selle kohta, mida te näete. Nendele küsimustele vastamiseks on oluline vaadata kaugemale ka artiklist, milles leiduvaid fakte kontrollitakse.  

Faktide kontrollimise viis küsimust on järgmised:

1. Kes on selle teabe taga?
2. Millised on peamised väited?
3. Mille abil neid väiteid tõestatakse?
4. Kuidas tõestusmaterjali nende väidete põhjendamiseks kasutatakse?
5. Mida väidavad teised allikad info avaldanud organisatsiooni ja tema väidete kohta?

Nendesse küsimustesse on põimitud järgmised, millele vastust leida soovite. Faktikontrollija eesmärk on vastata neile küsimustele nii täielikult kui võimalik. 

Tavaliselt aitab põhjalikumat vastust leida üldiste küsimuste täpsustamine. 

Kes on selle teabe taga?

1. Kas tegemist on usaldusväärse uudisteorganisatsiooniga, tundmatu nimega või hoopis sotsiaalmeedias reklaamitud postitusega?
   1. Hankige allika kohta lisainfot nende veebisaidilt või profiililt. 
2. Miks nad seda infot jagavad? Mis neid motiveerib?

Millised on peamised väited?

1. Mis on selle artikli põhiline idee? 
2. Kas see informatsioon paistab olevat pigem faktipõhine väide või arvamusavaldus? 

Mille abil neid väiteid tõestatakse?

1. Kas informatsiooni toetab tõestusmaterjal?
   1. Kui allikad puuduvad, on väiteid raskem kontrollida ja teave sisaldab suurema tõenäosusega ebatäpsusi.
   2. Kui allikad on olemas, siis minge järgmise küsimuse juurde.
2. Kas allikad on usaldusväärsed?
   1. Kasutage otsingumootorit, et näha, kas väited vastavad usaldusväärsele meedias esitatud seisukohtadele. Usaldusväärne meedia on meedia, millel on hea ajakirjanduslik maine ja mis parandab vajadusel oma vigu, näiteks The Guardian (UK), The New York Times (USA), Le Monde (FR), Deutsche Welle (DE), El País (ES) jne.

Kuidas tõestusmaterjali nende väidete põhjendamiseks kasutatakse?

1. Kuidas esitatud tõestusmaterjal väiteid toetab?
2. Kas on probleeme või eksimusi selles, kuidas tõestusmaterjal väiteid toetab? 

Näiteks: andmed selle kohta, et inimesed söövad vähem liha, ei selgita, miks gaasihinnad tõusevad. Kasutatud tõestus (liha söömine) ei toeta seda, et gaasihinnad tõusevad, sest inimesed vähem liha söövad.

Mida väidavad teised allikad info avaldanud organisatsiooni ja tema väidete kohta?

1. Kas organisatsioonil tuntakse teatud eelarvamuste, ideoloogiliste eelistuste või poliitiliste eesmärkide kaudu?
2. Kas on teisi organisatsioone, kes on/ei ole nendega nõus?

Hinnates vastuseid faktikontrolli küsimustele, järeldavad õpilased, kas artikkel on nende arvates usaldusväärne. Kuigi vastus ei ole alati lihtne (näiteks: artikkel on faktiliselt korrektne, kuid autor on tugevalt erapoolik), aitab see hinnata, kuidas meediakajastust lugeda tuleks.

Faktikontroll sotsiaalmeedias

Vastused faktikontrolli küsimustele ei ole alati ilmselged – eriti keeruline võib protsess olla siis, kui kontrollitakse sotsiaalmeediast leitud infot. Kasutaja, kes näiteks pilti või videot jagab, võib olla anonüümne ja tema profiilil ei pruugi olla ülevaatlikku biograafiat.

Siinkohal tulevad esile veel mõned faktikontrolli arsenali kuuluvad tehnikad: äraspidine pildiotsing (reverse image search), geolokatsioon ja kronolokatsioon, mida käsitletakse järgmises õppetunnis.

Praegu keskendume mõnede internetis leiduvate artiklite faktikontrollimisele, kasutades ülaltoodud viit küsimust.

Kontrollige koos kogu klassiga ühes artiklis leiduvaid fakte, et seada õpilastele selge näide.

Õpilased kasutavad viit faktikontrolliks mõeldud küsimust, et koos paarilisega kriitiliselt hinnata ühe veebiartikli sisu. Seejärel arutatakse klassis õpilaste leitud infot ja tekkinud seisukohti. 

1. Klass jagatakse rühmadesse.
2. Igale grupile antakse üks kolmest valitud uudisteartiklist. Proovige õpilased gruppidesse jaotada nii, et iga artikliga tegeleb sama arv gruppe. 
3. Rühmad kontrollivad näidisartiklis esitatud fakte, vastates võimalikult põhjalikult viiele faktikontrolliks mõeldud küsimusele. Täiendav uurimistöö on samuti väga oluline!
4. Pärast artiklite kontrollimist arutatakse klassis kolme artiklit ning õpilaste uurimistöö tulemusi. 

Siin on mõned näidisartiklid. Kasutada võib ka teisi uudislugusid, kuid soovitatavalt tasub valida lühikesi ning allikakeskseid artikleid. 

• Lunar Eclipses and the Shadow of the Earth by John Davis, 2016, The Flat Earth Society
• These Coloradans say Earth is flat. And gravity’s a hoax. Now, they’re being persecuted by Graham Ambrose, 2017, The Denver Post (first 10 paragraphs).
• Despite world-leading nature laws, European biodiversity continues to plummet, WWF

Arutage koos õpilastega analüüsitud artikleid.

• Kas faktikontrollijad saavad olla erapooletud?
• Kes vastutab faktikontrolli eest: kirjanikud või väljaanded?
• Miks on faktide kontrollimisel oluline "külgmine lugemine"? Vt osa Stanfordi uuringust faktikontrollijate kohta.
• Mida peaks faktikontrollija tegema, kui teave ei ole faktikontrolli abil kontrollitav?