Valeuudiste ajalugu 2: pärast trükipressi leiutamist

Trükipress

Johannes Gutenbergi poolt 1439. aastal leiutatud kaasaegne trükipress muutis teksti trükkimise odavamaks ja kiiremaks. Selle asemel, et kõike käsitsi kirjutada, valmistasid masinad vähemate vahenditega rohkem koopiaid – protsess oli märksa odavam ja kiirem. 

Alguses olid raamatud ikka veel väga kallid ning neid trükiti üksnes poliitilise ja usulise eliidi jaoks. Tekste avaldati enamasti ladina, mitte kohalikes keeltes. Tavalistel inimestel ei olnud juurdepääsu lugemismaterjalidele ega haridusele, mistõttu oli kirjaoskamatuse määr väga kõrge.

Reformatsioon ja kirjaoskus

Olulise tõuke kirjaoskuse suunas andis reformatsioon 1517. aastal, kui Martin Luther vaidlustas katoliku kiriku ja paavstluse. Järgnevatel aastakümnetel tõlkis ta piibli saksa keelde, et inimesed saaksid teksti ise lugeda. Reformatsiooni ajal õitses trükindus, mille tulemusel ilmus 1530. aastaks üle kümne miljoni eksemplari kümnest tuhandest erinevast trükisest – vaid 13 aastat pärast Lutheri protesti.

Katoliku kirik ei istunud reformatsiooni ajal niisama – kirikule kui olulisele uudiste, poliitika ja religiooni väravavalvurile oli äsja populariseerunud trükipress tõsine oht. Reformatsiooni pooldajad kasutasid trükipressi, et toota massiliselt ideid, mis kirikut ja selle toetajaid kritiseerisid.

Paljud usuteadlased püüdsid Martin Lutherit veenda, et tema ideed on valed. Kui mees järele ei andnud, heideti ta 1521. aastal kirikust välja. Reformatsioon vallandas katoliiklike väljaannete laine, mis reformaatorite ideid ümber lükkasid ning katoliku usu tõesust järjepidevalt kinnitasid. Samal ajal kogusid revolutsioonilised protestantlikud ideed päevast päeva populaarsust, nõrgendades kiriku positsiooni teabe kontrollija ja kujundajana.

Protestantlikud tekstid muutusid nii populaarseks, et paljud monarhid ja usujuhid hakkasid neid ülepea keelustama. Nende selgitus oli, et protestantlike ideede jagamine on ketserlik tegevus – Jumala, kiriku ja tegelikkuse olemuse kohta levitati nende sõnul nii-öelda valeuudiseid. 

Leipzigi linn, mis oli omal ajal oluline kirjastuskeskus, koges sellist keeldu 1524. aastal. Nähes, et oluline osa nende sissetulekust kaob, väljendasid kohalikud trükkalid oma rahulolematust keelu üle ja kolisid sallivamatesse linnadesse või jätkasid salaja protestantlike tekstide trükkimist.

Kuigi mõned riigid (näiteks tänapäeva Rootsi, Soome, Läti ja Eesti, kellest kaks esimest järgisid luteri usku) hakkasid juba alates 1686. aastast oma rahvale kirjaoskust peale sundima, toimus 1900. aastate jooksul märkimisväärne kirjaoskuse tõus kogu maailmas. 

https://ourworldindata.org/literacy#historical-change-in-literacy

Ajakirjandus ja võim

Tehnoloogia arenedes muutusid trükitud tekstid üha odavamaks, mis viis 1830. aastatel Ameerika Ühendriikides lausa penny press-lehtedeni – ajalehed, mis maksid vaid ühe sendi.

Taskukohasemad ajalehed ja kirjaoskuse tõus muutsid ka kirjastamismaailma demokraatlikumaks. Kirjastamine polnud enam üksnes kuningate ja piiskoppide privileeg seadusloome ja propaganda jaoks. Kirjasõna muutus kättesaadavamaks ning uudised, kirjandus, kriitika, teadus ja tavaline elu hakkasid õitsema. 

Elav kirjastusmaastik lõi inimestele võimaluse jagada oma mõtteid ja muresid. Sarnaselt Martin Lutheriga kasutasid teisedki kriitikud kriitikud kasutada oma kirjutisi, et astuda vastu kirikule või teistele võimsatele institutsioonidele ja juhtidele. Seda võis teha otse, kõneldes tekstide kaudu otse nende vastu, või kaudselt satiiri kaudu. Ajakirjandus sai üha enam kasutust kui platvorm, mille kaudu levitada uudiseid ja teavitada inimesi maailmas toimuvast. Samal ajal muutus juurdepääs võltsitud uudiste levitamise vahenditele kättesaadavaks laiemale inimrühmale.  

Ehkki trükipress on kaugel tänapäevasest võimest levitada (vale)teavet interneti kaudu, muutis see põhjalikult teabe ja tavakodanike vahelist suhet.

Viis valeuudiste juhtumit pärast trükipressi leiutamist 

1. sajand—Kuningas, kes jäi haigeks

Suurbritannia ja Iirimaa kuningas George II haigestus, kui püüdis maha suruda tema vastu suunatud jakobiitide mässu. Või kas ikka haigestus? Trükipressi leiutamine lihtsustas nii uudiste levikut kui ka valeinfo levitamist inimeste kohta, mida kuninga vastased ära kasutasid. Mässajad püüdsid lammutada kuningas George’i kui tugeva juhi kuvandit, avaldades lugusid sellest, et kuningas on haige, kuigi ta seda ei olnud. Mäss ei olnud lõpuks edukas, kuid uudised levisid sellest hoolimata nagu kulupõleng.

1782—Franklin versus põlisameeriklased

1782. aastal lõi Benjamin Franklin ühe Bostoni ajalehe võltsitud numbri, milles ta esitas väljamõeldud loo põlisameeriklaste kohta, kes olevat kuningale saatnud sadade kolonistide päid. Lugu käsitleti faktina ja seda trükiti mitu korda uuesti, tekitades avalikku pahameelt.

1835—Suur kuuvandenõu

Ajaleht The New York Sun avaldas artiklite sarja elu avastamisest Kuul, mille autoriks oli kuulus astronoom Sir John Herschel. Kuid nagu me teame, ei olnud Sir John Herschel midagi sellist avastanud. 

Ajalehtede müük tõusis hüppeliselt, sest inimesed tahtsid rohkem teada saada ükssarvikute ja nahkhiir-meeste kohta, kes väidetavalt kosmoses elasid. Kuigi need lood olid kirjutatud satiirina – liialdatud lugu, et inimesi naerma ajada –, uskusid paljud inimesed, et artiklid vastavad tõele.

https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Great_Moon_Hoax#/media/File:Great_Moon_Hoax_-_Day_4.jpg

1917—Surnud sõdurite seep

Esimese maailmasõja ajal teatasid mõned briti ajalehed, et sakslased valmistasid surnud sõdurite kehade rasvast seepi ja margariini. See uudis tuli algselt Briti valitsuselt, kes oli maksnud kirjanikele ja väljaannetele selle loo levitamise eest.

1938—Maailmade sõda

Kas poleks mitte uskumatu, kui H.G. Wellsi ulmeromaan "Maailmade sõda" muutuks kuuldemänguks? Just seda arvas teose autori vaat et nimekaim Orson Welles. Suhteliselt uus tehnoloogia võiks aidata inimestel loosse tõesti sisse elada – see osutuski tõeks.

Kui lugu Marsi sissetungist eetrisse jõudis, hakkasid inimesed paanikasse sattuma ja tulid väidetavalt tuhandete kaupa tänavatele, teatasid ajalehed järgmisel päeval. 

Ainult et seda ei olnud juhtunud. Kindlasti oli saade mõne inimese ära petnud, kuid massihüsteeriat või tuhandete inimeste tänavatele jooksmist siiski ei toimunud.

Kõigil lugudel on midagi ühist – need kõik sisaldavad võltsitud uudiste elemente. 

1. Õpilased jagatakse 2–3-liikmelistesse rühmadesse.
2. Rühmad valivad viiest juhtumiuuringust kolm, mida analüüsida.
3. Rühmad vastavad järgmistele küsimustele valitud juhtumiuuringute kohta. Neid julgustatakse tegema täiendavat uurimistööd, et küsimustele vastata.
   1. Kes levitas lugu?
   2. Kuidas nad lugu levitasid?
   3. Millist eesmärki nad püüdsid selle loo levitamisega saavutada?
   4. Kes uskusid seda lugu ja miks nad loo tõesuses nii veendunud olid?
   5. Millist mõju avaldas loo levitamine?
   6. Kas isikud, kes lugu levitasid, saavutasid oma eesmärgid?

Arutage klassiga koos vastuseid harjutuses esitatud küsimustele.

• Miks muutis trükipress teksti paljundamise odavamaks ja kiiremaks?
• Kuidas on trükipress ja kirjaoskus omavahel seotud?
• Mis meeldis ja mis ei meeldinud katoliku kirikule trükipressi puhul?
• Miks olid reformatsiooniaegsed ideed ja teosed nii populaarsed, hoolimata sellest, et need olid paljudes kohtades keelatud?
• Kas trükipress suurendas või vähendas võltsitud uudiste levikut?