Uus meedia 4: multimeedia

Multimeedia
Erinevate vormide ristumine, näiteks video, fotograafia, tekst, audio ja graafiline disain.

Selles õppetunnis süvenevad õpilased multimediaalse ajakirjanduse maailma, analüüsivad valitud näiteid ning arutlevad nende üle. 

Tunni eesmärgid

  • Õpitakse multimeedia kui lugude jutustamise strateegia kohta 
  • Analüüsitakse multimeediana valminud lugu

Tegevused

Teooria (10 minutit) - Õpetajakeskne

Tutvustage õpilastele multimediaalseid projekte ning kolme näidet sellest valdkonnast.

Aim: Õpilased saavad uusi teadmisi multimeedia kohta.

Harjutus (20 minutit) - Rühmatöö

Klass jagatakse rühmadesse. Kolm multimeediat rakendavat lugu jagatakse rühmade vahel võrdselt, nii et iga lugu analüüsib sama hulk gruppe. Rühmad täidavad oma loo põhjal töölehe.

Aim: Õpilased analüüsivad multimeediana valminud lugu.

Esitlemine (15 minutit) - Kolmest rühmast koosnevad tagasisiderühmad

Iga rühm esitleb oma käsilehte kahele teisele rühmale, kes analüüsisid teisi näidislugusid. Pärast lühikesi esitlusi saavad rühmad küsimusi esitada. Tagasisidestamine lõppeb, kui kõik kolm rühma on oma töö tulemusi esitanud.

Aim: Õpilased esitavad oma töid ja hindavad kriitiliselt kaaslaste mõtteid.

Aruteluküsimused (valikuline) - Klass

Arutage koos õpilastega mõne teemaga seonduva küsimuse üle.

Aim: Õpilased peegeldavad õpitut.


Teooria (10 minutit)

Multimeediaprojektid on ehk kõige uuenduslikum haru uue meedia arendamisel. Suuremad projektid, mis kaasavad erineva erialase taustaga inimesi, on sageli eksperimentaalse iseloomuga, laiendades loo võimaluste piire.

Isegi multimeediaprojekti tähendus on tõlgendatav, sest loojad ise määravad, milliseid erinevaid meediume nad kasutavad. Ainus tingimus, et projekt oleks "multimeedia", on see, et projekti tulemusena valmiv lugu hõlmab rohkem kui ühte meediumit või sisuvormi.

Multimeediaprojektid on projektid, mis sisaldavad erinevaid sisuvorme, näiteks videot, fotot, teksti, heli ja graafilist disaini. 

Kuidas on siis filmiga, mille taustal mängib muusika? Kas see ei ole ka multimeedia? Võib väita, et on küll, kuid muusika oli siiski filmitegemise lahutamatu osa juba enne seda, kui filmitegijad kõnet kasutama hakkasid – see on kivinenud viis, kuidas meediumeid kombineerida. Videograafia kasutamist koos teksti ja animatsiooniga võib aga kergesti nimetada multimeediaks.

Multimeediaprojektid kasutavad loo jutustamiseks erinevate meediumite tugevusi. Näiteks saab selleks, et jutustada lugu migratsioonist, kasutada mitmeid erinevaid tähenduslikke meediumeid: fotograafiat selleks, et kasutajatele koha- ja keskkonnatunnet anda; muusikat sihtpaigast, pärandist või isiklikust maitsest emotsionaalse ja helilise mulje andmiseks; illustratsioon võib tuua kokku inimesed või ideed, mis ei ole reaalses elus kunagi kohtunud. Erinevate meediakanalite tugevusi kombineerides tekib uus lugu.

Kolm näidet

  1. Lugu identiteedivarguse taga
    1. “Meie postkastis oleva lihtsa e-kirja taga varitseb võltsitud veebisaitide, postkastifirmade ja enam kui 100 ohvri võrgustik üle maailma. Me paljastasime võltsitud kontode võrgu ja järgisime digitaalseid palukesi kahe taani petturini. Nii jõudsime neile samm-sammult jälile.”
    2. Pointer, 2019

  2. Minu looduses – matk küborgidega
    1. Erinevaid meediume rakendav lugu sellest, kuidas tehnoloogia saab aidata inimesel loodusega uutel viisidel suhestuda
    2. Are We Europe, 2021

  3. Tolmeldajate park
    1. “Euroopa 2050. Pärast ökoloogiliste kriiside jada on meie maailm ilma jäänud tolmeldavatest putukatest, tervetest ökosüsteemidest ja rikkalikust taimestikust. Keset seda düstoopilist maastikku asub lopsakas roheline lootuskiir: Dr. Beatrice Kukaci tolmeldajate park, mis on tolmeldajatele turvaline varjupaik ja külastajatele silmaringi avardav.
    2. Loodud Euroopa Komisjoni jaoks, 2021

Harjutus (20 minutit)

Õpilased jagunevad rühmadesse, et süveneda ja analüüsida ühte kolmest multimeedialoost. Hiljem jagavad rühmad tulemusi omavahel ning arutavad üheskoos leitud infot.

  1. Jagage klass rühmadesse. Määrake igale rühmale üks lugu, nii et iga looga tegeleb sama arv rühmi.

Loo analüüs

  1. Selle asemel, et lugeda lugu algusest lõpuni, peaksid rühmad pöörama tähelepanu sellele, kuidas lugu jutustatakse ja kuidas erinevaid meediume kasutatakse. Väljatrükitud küsimused keskenduvad jutustamisstrateegiatele ja -võtetele, mitte loo täpsele sisule. 

    Rühmad uurivad ja tegelevad neile määratud multimeedialooga kümme minutit, enne kui nad töölehe täidavad.
  2. Pärast looga tegelemist vastavad rühmad küsimustele töölehel.

Küsimused töölehel

  1. Millest räägib see multimeedialugu?
  2. Mis on loo eesmärk?
  3. Milliseid meediume kasutasid loo tegijad (heli, video, illustratsioon jne)?
  4. Kuidas kasutatakse neid meediume loo jutustamiseks? 
  5. Milliseid oskusi vajab meeskond, kes sellist lugu loob? Mitu inimest teie arvates selle kallal töötas?
  6. Millised on teie hinnangul projekti kulud?
  7. Mida arvate sellest, kuidas lugu multimeediat oma eesmärkide saavutamiseks kasutas?
  8. Mis teile loo juures kõige vähem meeldis?
  9. Mis teile loo juures kõige rohkem meeldis?

Esitlemine (15 minutit)

  1. Pärast seda, kui rühmad on töölehe täitnud, tulevad nad kokku kolmest rühmast koosnevatesse tagasisiderühmadesse. Igas tekkinud rühmas on üks grupp, kes on käsitlenud lugu nr 1, lugu nr 2 ja lugu nr 3.
  2. Rühmad esitlevad oma loo olulisemaid punkte ülejäänud rühmadele. Pärast iga lühikest esitlust on rühmadel võimalus äsja oma tööd esitlenud grupile küsimusi esitada. See protsess jätkub, kuni kõik kolm rühma on oma lugu esitanud.

Aruteluküsimused (valikuline)

  • Kas multimediaalse jutustamise populaarsus kasvab või väheneb tulevikus?
  • Millised on multidistsiplinaarses meeskonnas töötamise eelised (erinevate erialaste pädevustega inimesed, näiteks veebiarendus, kirjutamine, videotöötlus jne)?
  • Millised on multidistsiplinaarses meeskonnas töötamise väljakutsed?
  • Multimeediaprojektid on sageli kallimad kui "traditsioonilised" projektid. Kas see on teie arvates investeeringut väärt?
  • Kas valitsused peaksid rahaliselt toetama innovatsiooni ajakirjanduse valdkonnas?