Uus meedia 3: andmete visualiseerimine ja infograafikud

Esimene tund

Andmete talletamine enne arvutit

Meie suhe andmetega on viimase 50 aasta jooksul palju muutunud. Kuigi tsivilisatsioonid on asju üles kirjutanud juba rohkem kui 5000 aastat, on andmete kogus, mida me salvestada suudame, pärast arvutite leiutamist oluliselt muutunud. 

Enne arvuteid tähendas teabe säilitamine selle üleskirjutamist mingile andmekandjale, näiteks savitahvlile või paberile, ja selle hoidmist kusagil turvalises kohas. Raamatukogud nõuavad palju ruume, et kogu sisu riiulitesse paigutada. 

Näiteks piibel on suur raamat: kuningas Jamesi piibli Vana ja Uus Testament koosnevad kokku 783 137 sõnast. Kui aga tõlkida see teave baitideks, oleks kogu teksti säilitamiseks vaja vaid 4,13 megabaiti. See on umbes sama suur kui mobiiltelefoniga tehtud pilt.

Baidid ja andmete kogumine

1950. aastatel tulid turule kõvaketaste ja USB-pulkade eelkäijad. 1957. aastal maksis üks megabait salvestusruumi lausa 411 041 792 dollarit. Tänapäeval maksab üks megabait 0,0027 dollarit – vaid veerand senti!

Kuna mälumahu hind väheneb, muutuvad kõvakettad, USB-pulgad ja pilvepõhised salvestusruumid järjest suuremaks. See võimaldab meil talletada üha rohkem informatsiooni, kuid meelitab ka teadlasi ja ettevõtteid rohkem teavet koguma. Isegi kui teavet enam kunagi vaja ei lähe, siis miks mitte seda igaks juhuks ikkagi säilitada? Võib-olla osutub see tulevikuks siiski kasulikuks. Sotsiaalmeedia saab seeläbi jälgida kasutajate tegevust internetis, teadlastel on tekkinud võimalus töötada üha suuremate andmekogumitega.

Kuid kogu see tabelitesse paigutatud teave võib olla segadusttekitav, rääkimata sellest, kui need sisaldavad miljoneid erinevaid andmepunkte. Selleks, et kogutud andmeid mõistetavaks muuta, loovad meedia, teadlased ja ettevõtted andmevisuaale, mis muudavad teabe arusaadavamaks visuaalseks sisendiks.

Andmete visualiseerimine

Visualiseeritud andmed on kõikjal: lihtsustatud linnakaart, mis näitab metrooliine ja peatusi erksavärviliste joontega; graafik selle kohta, kuidas inimesed valimistel hääletasid; teie südame löögisagedus nutitelefonis või -kellal. Kuid isegi lihtne loendus on viis andmete visualiseerimiseks viisil, mis on silmaga hõlpsamini mõistetav.

Sõltuvalt andmetest on erinevaid viise nende visualiseerimiseks. Näiteks:

• Joonised
  • Joonised esitavad andmeid tabelite, graafikute, diagrammide või piktogrammide abil. 
• Kaardid
  • Kaardid esitavad geograafiliste asukohtadega seotud teavet.
• Ajajooned
  • Ajajooned esitavad teavet seoses aja kulgemisega.Depending on the data, there are different ways to visualize them. For example:

Visuaale saab omakorda kasutada loo jutustamiseks, kasutades infograafikuid, milles ühinevad graafiline kujundus ja (kon)teksti. 

Infograafik on disainilahendus, mis hõlmab andmete visualiseerimist, teksti ja muid kujunduselemente, mis on kokku pandud loo jutustamiseks.

Infograafikat saab digitaalselt esitatuna muuta ka interaktiivseks, võimaldades kasutajatel elementidega suhelda ja näidatud andmeid mõjutada (näiteks lubades kasutajatel teatud parameetreid kohandada, näiteks kuupäevi).

Infograafilise inspiratsiooni saamiseks uurige lehti Information Is Beautiful või Daily Infographic või Kurzgesagt.

Õpilased jagunevad 3–4-liikmelistesse rühmadesse, et töötada oma infograafikute kallal. Rühmad loevad artiklit vaimse tervise kohta, otsustavad ühiselt, millist lugu nad tahaksid andmete abil jutustada, ja koostavad selle esialgse versiooni. 

Uurimistöö

Õpilased loevad teksti ja toovad esile kõik andmed, mida nad märkavad (protsendid, graafikud, "iga viies inimene" jne).

Kontseptsioon

1. Rühmad teevad ajurünnaku oma infograafiku kontseptsiooni teemal, arutades üksteisega järgmisi küsimusi:
   1. Milliseid numbreid me kasutada tahame? Millised kõrvale jätame?
   2. Millist mõtet me nende andmetega edasi tahame anda?
   3. Kuidas me saame andmeid visualiseerida? Milliseid visuaale erinevate arvude puhul kasutada? 
      1. Graafik, tulpdiagramm, ringdiagramm, piktogramm, ajajoon jne.
      2. Võtke näidetest inspiratsiooni. Vihje: otsige Pinterestist või vaadake Information Is Beautiful või Daily Infographic või Kursgesagt.
2. Rühmad mõtlevad välja pealkirja ja lühikese sissejuhatuse (50–75 sõna), mis sobiks visuaali kõrvale.

Teine tund

Plakati tegemine

1. Rühmad teevad ajurünnaku ja arutavad, kuidas paigutada oma infograafiku kolm erinevat elementi (pealkiri, tekst ja visuaal) paberile (eelistatavalt A3). Täiendavad kujunduselemendid, nagu illustratsioonid või infomullid, on enam kui teretulnud.
2. Rühmad koostavad oma lõpliku infograafilise plakati.

Jagamine ja tagasiside

1. Rühmad esitlevad oma infograafikut ja saavad klassilt tagasisidet. Mõned kasulikud küsimused:
   1. Kas on selge, mida infograafik öelda tahab?
   2. Kuidas aitab infograafik andmeid mõista?
   3. Kas tekst ja visuaalsed elemendid täiendavad üksteist?

• Kuidas aitab graafiline disain andmeid selgemaks muuta?
• Kuidas mõjutab infograafiku eeldatav sihtrühm selle kujundust?
• Kas andmete visualiseerimine on erapooletu?
• Kuidas võiksid järgmised osapooled oma töös kasutada andmete visualiseerimist?
  1) ajaleht, 2) teadlased, 3) ettevõte, 4) kunstnik
• Miks on oluline, et andmed "näeksid head välja"?