Uus meedia 1: mis on uus meedia?

Uus meedia
Tooted ja teenused, mis pakuvad teavet või meelelahutust arvuti või interneti kaudu, mitte aga traditsiooniliste vahendite, näiteks televisiooni või ajalehtede, teel. Cambridge'i sõnaraamat

Me ei ela enam ajalehtede, televisiooni ja raadiosaadete maailmas. Tehnoloogia ja interneti areng on põhjalikult muutnud viise, kuidas meediat luuakse ja tarbitakse. Nendes õppetundides vaadeldakse lähemalt uut meediat ja selle tulevikku.

Selles õppetunnis saavad õpilased teada, kuidas tehnoloogia areng ja interneti levik on tekitanud uue meedia, milliseid vorme see võtab ja kuidas toimunud edasiminekud mõjutavad viise, kuidas informatsiooni luuakse ja tarbitakse.

Uuele meediale on pühendatud kuus tunnikava, millest esimene ja viimane on teoreetilisemad – teised on seotud meedialoomega.

Tunni eesmärgid

  • Õpitakse, kuidas toimus üleminek vanalt meedialt uuele 
  • Analüüsitakse tehnoloogiliste edasiminekute ja interneti mõju uuele meediale

Tegevused

Teooria (10 minutit) - Õpetajakeskne

Tehke õpilastele sissejuhatus uue meedia kohta.

Aim: Õpilased saavad parema arusaama meediamaastikul toimunud muutustest.

Harjutus (15 minutit) - Grupitöö

Iga rühm saab töölehe, kusjuures iga meediatüübiga peaks tegelema sama arv gruppe. Rühmad täidavad töölehed ära.

Aim: Õpilased analüüsivad mõnd uue meedia tüüpi.

Arutelu (20 minutit) - Klass

Arutage koos klassiga vastuseid iga uue meediatüübi kohta, juhindudes õpilaste esitatud mõtetest.

Aim: Õpilased esitlevad oma töid ning hindavad kriitiliselt kaaslaste mõtteid.

Aruteluküsimused (valikuline) - Klass

Arutage koos õpilastega mõne teemaga seonduva küsimuse üle.

Aim: Õpilased peegeldavad õpitut.


Teooria (10 minutit)

Kontroll meedia üle

Uus meedia on üldmõiste meediale, mida luuakse ja tarbitakse digitaaltehnoloogiate ja interneti abil.

  • Uus meedia tähistab tooteid ja teenuseid, mis pakuvad teavet või meelelahutust arvuti või interneti kaudu, mitte aga traditsiooniliste vahendite, näiteks televisiooni või ajalehtede, teel.
    Cambridge’i sõnaraamat

Enne internetti valitsesid meediat võimsad väravavalvurid. Ainsad võimalused rääkida massilise publikuga olid televisioon, raadio või artiklid suures ajalehes. Kui sind eetrisse ei kutsutud või kui ajalehe toimetus sinu artiklit vastu ei võtnud, oli sul täiesti võimatu kuulajaskonda kõnetada. Suurtes meediakorporatsioonides töötavad inimesed kontrollisid seda, mida nende publik nägi, kuulas ja luges. Oma meediaettevõtte asutamine tähendas, et tuli investeerida tuhandeid või isegi miljoneid seadmetesse ja töötajatesse – on ütlematagi selge, et suurem osa inimestest ei saanud seda endale lubada. 

Üleminek

Mis siis päriselt uue meedia esilekerkimise tagajärjel muutus? Tehnoloogia arengu ja interneti tõttu sai äkki igaüks teha video või avaldada blogipostituse. Enam ei olnud vaja toimetuse õnnistust, et oma tööd jagada – miks mitte seda lihtsalt sotsiaalmeedias avaldada? Rohkem inimesi sai juurdepääsu tekstiprotsessoritele, kaameratele, salvestusseadmetele ja tarkvarale, et oma tööd toimetada, ning sisu loomine kasvas plahvatuslikult väljapoole traditsioonilist meediat. 

Ajaloolane ja podcaster Dan Carlin selgitab, et meediamaastik teisenes aristokraatlikust mudelist, kus võim on väikese eliidi käes, demokraatlikuks mudeliks, kus võim on paljude inimeste käes. Mitte igaüks ei saa kuulsaks, vaid inimesed kui kollektiiv otsustavad, kas midagi läheb viral’iks, mitte meediaettevõtte peatoimetaja.

Publiku hulk on muutunud suuremaks kui kunagi varem, sest üha rohkematel inimestel on internetile juurdepääs. Isegi kui teie projekt on suunatud nišipublikule – näiteks Harry Potteri fännidele –, võite leida internetis palju inimesi, kes on huvitatud Harry Potteriga seotud projektidest. 

Uued meediakanalid muudavad seda, kuidas me teavet loome ja tarbime, ning ei ole teada, kuidas need tulevikus arenevad.

Küsimus klassile

Kirjutage vastused tahvlile.

  • Tooge näiteid uuest meediast, mida kasutatakse informatsiooni jagamiseks.
    Võimalikud vastused: taskuhäälingud, blogid, YouTube’i videod, vlog’id, multimeediaprojektid, metaversum, videomängud, TikTok’id, vikipeedia, Instagrami postitused 

Harjutus (15 minutit)

Õpilased jagatakse rühmadesse, mis uurivad lähemalt üht uue meedia vormi. Iga rühm vastab käsilehel olevatele küsimustele, et analüüsida mõnd kindlat uue meedia kategooriat. Neid analüüse jagatakse ja arutatakse hiljem klassiga.

  1. Jagage õpilased rühmadesse. Selle harjutuse käigus analüüsitakse kolme liiki uut meediat. Jagage need kolm uut meediatüüpi võrdselt rühmade vahel (nii, et iga tüüpi arutatakse sama mitmes rühmas): 
    1. Taskuhäälingud
    2. YouTube'i videod
    3. Andmete visualiseerimine
  2. Iga rühm saab ühe töölehe.
  3. Rühmad otsivad vajalikku infot ja täidavad töölehed.

Küsimused töölehel

  1. Kuidas te seda uut meediatüüpi määratleksite?
  2. Millised meediumid olid selle uue meediatüübi eelkäijad?
  3. Millised olid tehnoloogilised edusammud, mis pidid toimuma, et see uus meediatüüp saaks võimalikuks?
  4. Kuidas on see uus meediatüüp seotud internetiga?
  5. Mille poolest erineb see meediatüüp sisulooja jaoks ligipääsetavuse (seadmed, vahendid, taskukohasus) poolest eelkäijatest?
  6. Kuidas saavad selle meedia loojad oma publikuni jõuda?

Arutelu (20 minutit)

  1. Arutage klassiga vastuseid iga valitud uue meedia tüübi kohta, juhindudes rühmatöö tulemusel tekkinud vastustest. 
    Näiteks rühm "Taskuhääling 1" vastab küsimusele 1, rühm "Taskuhääling 2" vastab küsimusele 2 jne. Kui õpilased soovivad teise rühma vastusele midagi lisada, võivad nad käe tõsta ja kaasa rääkida.
  2. Kui kolm uut meediatüüpi on läbi arutatud, on harjutus lõpetatud.

Aruteluküsimused (valikuline)

  • Mis teeb vana meedia "aristokraatlikuks"?
  • Mis teeb uue meedia "demokraatlikuks"?
  • Kumb on jäävam – uus või vana meedia?
  • Milline oleks uus meedia võinud välja näha, kui internet oleks küll leiutatud, kuid muud tehnoloogilised edusammud oleksid jäänud maha (näiteks poleks loodud nutitelefone, taskukohaseid kaameraid)?
  • Kuidas oleks uus meedia võinud välja näha tehnoloogiliste edusammudega (näiteks taskukohased kaamerad ja tarkvara), kuid ilma interneti leiutamiseta?