Klõpsusööt

Klõpsusööt
Clickbait ehk klõpsusööt on veebimaterjal, näiteks artikkel või video, mis on pealkirjastatud nii, et inimesi julgustatakse lingile klõpsama.

Õppetund algab teooriaosaga, milles keskendutakse sellele, miks clickbait’i nii laialdaselt kasutatakse, ja käsitletakse psühholoogilisi põhjuseid, mis veenavad inimese aju lingile klõpsama. Seejärel palutakse õpilastel loovalt välja mõelda omaenda klõpsusööt.

Tunni eesmärgid

  • Õpitakse clickbait’i ja selle taga oleva psühholoogia kohta
  • Clickbait-pealkirjade loomine, et õppida nähtust mõistma ja ära tundma

Tegevused

Teooria (10 minutit) - Õpetajakeskne

Tutvustage õpilastele klõpsusööta, sellega seotud psühholoogiat ja n-ö klõpsusöödaliku pealkirja koostamise põhimõtteid.

Aim: Õpilased õpivad, miks ja kuidas clickbait'i kasutatakse.

Näide (5 minutit) - Õpetajakeskne

Külastage veebilehte BuzzFeed.com või kasutage lehest tehtud ekraanitõmmist, et analüüsida klõpsusöödalike pealkirjade näiteid eelkirjeldatud teooria põhjal.

Aim: Õpilased õpivad, kuidas varem arutatud põhimõtteid praktikas rakendatakse.

Harjutus (10 minutit) - Iseseisev töö

Õpilased mõtlevad välja ühe clickbait-artikli pealkirja. Õpilased ei pea valmis kirjutama tervet artiklit, vaid üksnes kirjeldama selle võimalikku sisu ning looma pealkirja, millele inimesed tõenäoliselt klõpsaks. Harjutuse käigus toetavad õpilasi sissejuhatavas osas käsitletud põhimõtted.

Aim: Õpilased astuvad klõpsusöödalike artiklite autori kingadesse ning kasutavad teooriat loomingulisel viisil.

Arutelu (10 minutit) - Rühmatöö 3–4-liikmelistes rühmades

Õpilased esitlevad grupis enda ideed ning arutavad rühmas, milline idee sissejuhatavas osas välja toodud põhimõtetele kõige paremini vastab. Iga rühm valib välja ühe pealkirja, mida klassiga jagada.

Aim: Õpilased esitlevad oma tööd ning hindavad kriitiliselt kaaslaste töid.

Esitlemine (10 minutit) - Klass

Iga grupp esitleb ideed, mis rühmasisese arutelu tulemusel kõige populaarsemaks osutus. Õpilastel palutakse välja tuua valitud pealkirja unikaalsed tunnused ning kirjeldada, miks pealkiri clickbait-artikli pealkirja tunnustele vastab. Harjutuse lõpus toimub hääletus ning klass valib välja selle artikli pealkirjale, millele nad kõige suurema tõenäosusega klõpsaks.

Aim: Õpilased esitlevad oma tööd ning hindavad kriitiliselt kaaslaste töid.

Arutelu (Valikuline) - Klass

Arutage koos õpilastega mõne teemaga seonduva küsimuse üle.

Aim: Õpilased saavad klõpsusööda kohta täiendavaid teadmisi.

Nõuanded ja soovitused õpetajale

  • Avage lehekülje Buzzfeed või Upworthy koduleht, et tuua õpilastele lisanäiteid

Teooria (10 minutit)

Internetiliiklus

Ajal, mil virtuaalmaailm üha kiiremini arenes, leidsid online-meediaväljaanded, et nad peavad välja mõtlema uusi viise, kuidas oma konkurentidest üle olla. 

Kuidas valivad inimesed üheksa soovituse hulgast järgmise YouTube'i video, mida vaadata? Nad valivad selle video, mille pisipilt (thumbnail) ja pealkiri äratavad enim uudishimu. Et veenda inimesi lingile klikkima, peab sisu tarbijale silma torkama. Inimeste arvu, kes vaatavad kindlat videot või loevad teatud artiklit, nimetatakse "internetiliikluseks".

Internetiliiklus on palju raha väärt, sest see võimaldab meediaettevõtetel näidata reklaami ja uhkustada tulevastele reklaamijatele või sponsoritele suuremate numbritega. Teisisõnu: iga kord, kui veebileht kellelegi reklaami näitab, teenib selle omanik raha. Mida rohkem reklaame kuvatakse, seda rohkem raha teenitakse ja seda rohkem soovivad teised ettevõtted ka oma tooteid ja/või teenuseid platvormil reklaamida. 

Lisaks reklaamitulule kindlustab suurenenud netiliiklus ka veebilehe hea käekäigu otsingumootorite, näiteks Google’i soosingu. Kui lehte külastab palju inimesi, "arvab" Google Bot, et leht on inimestele väärtuslik ja paigutab selle otsingutulemustes kõrgemale.

Miks clickbait töötab?

Clickbait püüab suunata võimalikult palju internetiliiklust sinna, kuhu link tarbija viib. Nagu kalapüügis kasutatav sööt, tahab see meelitada inimese tähelepanu, et teda õnge otsa püüda. Erinevad meediakanalid ja ettevõtted tahavad meeleheitlikult inimeste tähelepanu ning püüavad tunduda teistest huvitavamad, uudisväärtuslikumad või ägedamad. 

Üks põhjus, miks inimestel on raske klõpsusöödale vastu seista clickbait'ile, on inimeste loomupärane uudishimu. Astud tühja ruumi, mille keskel on suletud pappkast. Kas see on madu või sünnipäevatort? Sa tahad kasti avada, et seda teada saada, eks? 

Meie uudishimu taga on dopamiini – mida nimetatakse ka "õnnehormooniks" – põhjustatud ootuse seisund, mis võib viia tulevase tasu, näiteks toidu või teabe saamiseni. Selles videos selgitab Stanfordi neuroteadlane Robert Sapolsky protsessi järgmiselt: "Dopamiin ei ole seotud naudinguga, vaid naudingu ootamisega. Tegemist on pigem õnne taotlemise kui õnne endaga."

Graph from video: Dopamine Jackpot!

Clickbait algatab inimeses samasuguse mõtteprotsessi, kuna tekitab meis ootuse positiivse emotsiooni järele ning vallandab hormoone, mis tekitavad meile hea enesetunde. Esmane impulss motiveerib inimesi auhinna nimel tegutsema. Ja klõpsusööda puhul on uudishimu rahuldamiseks vaja vaid lingile klõpsata – nii lihtne see ongi! Sa võid näha maailma kõige armsamat krokodilli, ilma et oleks oht, et sind hammustatakse. 

Kuidas clickbait töötab?

Hea clickbait-pealkiri loob infolünga. Kui inimesed tajuvad infolünka, asuvad kõik tajusüsteemid seda tühimikku täitma. Pealkiri "Viis imearmsat loomabeebit – armud nendesse hetkega!” tekitab lugejas kiiresti mitmeid küsimusi. Millistest loomabeebidest artiklis juttu tuleb? Kui armsad nad olla võivad? Samuti ütleb pealkiri, et pilte nähes saate erakordse elamuse: te armute! Seejärel lubab see vastata kõigile teie küsimustele, kui te lihtsalt järgite linki, mis potentsiaalselt viib teid loodetud beebikrokodillide fotode juurde.

Numbrid ja nimekirjad muudavad samuti meie meeled erksamaks. Nende abil mõjub tekst organiseeritumalt ning annab aimu, kui pikk artikkel olla võib – näiteks "5 paika, mida pead nägema enne surma.

Klõpsusöödalik “nimekiri-artikkel” (listicle) mitte ainult ei luba tasu, vaid teeb selle saamise ka ülilihtsaks. Näiteks meeldib inimestele teada, kui kaua kulub punktist A punkti B jõudmiseks – kas sõiduks kulub 15 minutit või poolteist tundi? Samamoodi tunneb potentsiaalne lugeja ennast kindlamalt, kui on teadlik ajast, mis artikli lugemisele kuluda võib. 

Sa ei usuks eales neid vaimustavaid nõuandeid clickbait-artikli kirjutamiseks! 

  • Loo infolünk!
    • Näiteks pealkiri "See salapärane kadumine jäi lahendamata, kuni üks arvutiteadlane sekkus" paneb lugejat mõtlema, millise juhtus. Ainus võimalus seda teada saada on lingile klõpsates ja artiklit lugedes.
  • Lubage uskumatut kogemust!
    • Nagu selle alapeatüki pealkiri lubab ka clickbait-artikli pealkiri tihtipeale meeliülendavat elamust. See muudab teabe väärtuslikumaks: kes ei tahaks, et tema maailmapilt plahvatuslikult avarduks? Klõpsamata jätmine tekitab tunde, et jääte suurest kogemusest ilma.
  • Kasutage numbreid ja nimekirju!
    • Tehke potentsiaalsetele lugejatele lihtsasti mõistetavaks, mida te pakute (ja kui hämmastav see on). "Lahedad saared" pealkirjana ei kõla lihtsalt sama hästi kui "Kolm saart, mida tuleb külastada enne surma".

Siin on mõned soovitused, mis aitavad õpilasi, kui neil on raskusi oma mõtlemisega:

  • Sa ei usu kunagi, et X
  • X asjad, mida peate teadma
  • See juhtub, kui sa X
  • Parim X
  • X kohad, mida sa pead enne surma nägema

Näide (5 minutit)

Külastage veebilehte BuzzFeed.com või kasutage lehest tehtud ekraanitõmmist, et analüüsida klõpsusöödalike pealkirjade näiteid eelkirjeldatud teooria põhjal.

Näide leheküljelt BuzzFeed.com, tehtud 16. augustil 2022. 

Example of clickbait headlines on BuzzFeed.com, retrieved on 16 August 2022.

Veel näiteid klõpsusöödast

Et leida näiteid pealkirjadest, mis ei ole klõpsusöödalikud, võib pilgu heita näiteks Deutsche Welle ingliskeelsele lehele.

Harjutus (10 minutit)

Students write a clickbaity headline using the tips and tricks from the introduction. Their headlines will then be presented and given feedback in smaller groups. A selection will be highlighted and discussed with the class.

Exercise

  1. Õpilased kirjutavad iseseisvalt ühe klõpsusöödaliku artikli pealkirja ning mõtlevad välja, millest artiklis juttu tuleks. Töö tulemusena peaks valmima:
    1. Pealkiri artiklile, milles rakendatakse sissejuhatavas osas käsitletud näpunäiteid. 
    2. Artikli sisu üldine kirjeldus, näiteks “See artikkel räägib Ljubljana parimatest parkidest”.

Arutelu (10 minutit)

  1. Klassis moodustatakse 3–4-liikmelised grupid. 
  2. Õpilased esitlevad oma tööd rühmale ning annavad üksteisele tagasisidet. 
  3. Iga rühm valib välja ühe artikli, mille pealkirja ja sisukirjeldust klassiga jagada. 

Esitlemine (10 minutit)

  1. Valitud näiteid arutatakse kogu klassiga. 
  2. Õpilased hääletavad selle artikli poolt, millele nad kõige tõenäolisemalt klõpsaks. 

Arutelu (Valikuline)

  • Kas klõpsusööt on tavameedia kontekstis hea või halb praktika?
  • Mis vahe on clickbait-artiklitel ja "traditsioonilistel uudistel"? 
  • Miks võib klõpsusööt olla kahjulik?
  • Kuidas püütakse jõuda publikuni ilma klõpsusööta kasutamata?
  • Kas ja kuidas võib valeinfo muuta artiklit klõpsusöödalikumaks?